Eesti keele algkursus (A1)
Krööm OÜ

1. Õppekava nimetus

Eesti keele algkursus

2. Õppekavarühm

Keeleõpe

3. Õpiväljundid

Õppija

1) saab aru fraasidest ja sageli kasutatavatest sõnadest, mis on vahetult seotud talle oluliste valdkondadega (näiteks perekond, sisseostude tegemine, kodukoht, töö);

2) saab aru väga lühikestest lihtsatest tekstidest;

3) oskab leida eeldatavat spetsiifilist infot lihtsatest igapäeva tekstidest (näiteks reklaamid, tööpakkumised, prospektid, menüüd, sõiduplaanid);

4) oskab teha märkmeid ja koostada väga lihtsat isiklikku kirja, näiteks kellegi tänamiseks;

5) oskab kasutada mitmeid fraase ja lauseid, et kirjeldada oma perekonda ja teisi inimesi, elutingimusi, hariduslikku tagapõhja, praegust või eelmist tööd.

4. Õpingute alustamise tingimused

Õpingu alustamise eelduseks ei ole eelnevad keeleteadmised olulised. 

5. Õppe kogumaht, sealhulgas auditoorse, praktilise ja iseseisva töö osakaal

Õppe kogumaht on 160 õppetundi, sealhulgas 130 tundi auditoorset ja 30 tundi iseseisvat tööd.

Õppetöö toimub päevases ja/või õhtuses vormis. Õpe toimub vähemalt 2 korda nädalas õpperühmades (kuni 14 inimest) või individuaalselt. Üks akadeemiline tund kestab 45 minutit.

6. Õppe sisu

Temaatika:

1. Endast ja teistest rääkimine (isikuandmed, vanus, välimus, iseloom, perekond, kodu, töö);

2. Numbrid, põhi-ja järgarvud;

3. Värvid;

4. Suurused;

5. Kuupäevad, nädalapäevad, kuud, aastaajad;

6. Haridus (kooliaeg, edasiõppimine, õpitulemused);

7. Elukutse, amet ja töö (töökoht, elukutse, tööpakkumiskuulutused, visiitkaart);

8. Teenindus (hinnad, lahtiolekuajad, lihtsad teenusetutvustused, juhendid, siltide põhisisu);

9. Igapäevaelu, kodu ja kodukoht (kodu lähiümbrus, majapidamine, kodu sisustus, igapäevased   olmetingimused);

10. Enesetunne, tervis ja heaolu (halb enesetunne, ravimi infolehed);

11. Vaba aeg, harrastused ja meelelahutus (hobid,huvialad, meelelahutusüritused);

12. Sisseostud, hinnad (ostude kvaliteet, sooduspakkumised);

13. Söök ja jook (igapäevased toitumisharjumused, menüü, söögi-ja joogikohtade asukohad, lahtiolekuajad ja hinnaklass);

Keelekasutuse olukorrad:

1. Olmeteenused ja kaubandus;  

2. Tervis ja tervishoid;

3. Eluase ja kinnisvara;

4. Toitlustamine;

5. Transport ja reisimine;

6. Haridus;

7. Vaba aeg ja ajaviide;

8. Töö ja töösuhted.

7. Õppekeskkonna kirjeldus

Koolitus viiakse läbi kursuse tellija õpperuumides. Õppetöö toimub rühmatööks ja ühistegevuseks kohandatud õppekeskkonnas, kus on olemas esitlustehnika, kõik vajalikud vahendid, mööbli ümberpaigutamise võimalus rühmatööks.

Ruumides järgitakse kõiki tehnika kasutamise eeskirju, tuleohutuse nõudeid ja sanitaarnorme. Koolitusruumid vastavad tervisekaitsenõuetele.

8. Õppematerjalide loend

Mangus, Inga; Simmul, Merge. Tere! (vene keele baasil). Kirjatark, 2018.

Pesti, Mall; Ahi, Helve. E nagu Eesti. Eesti keele õpik algajatele A1+A2.TEA, 2000.

Kohanemisprogrammi “Settle on Estonia” eesti keele A1-taseme materjalid

www.keeleklikk.ee

www.harno.ee

www.eki.ee

Sõnaveeb sonaveeb.ee

Eesti keele ja kultuuri kursused https://keeleweb2.ut.ee

Õpetaja loodud õppematerjalid

9. Lõpetamise tingimused ja väljastavad dokumendid

Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid

1. Kursusel osaleja peab osalema vähemalt 75-80% õppetundidest ja sooritama kõik kirjalikud ja suulised testid ning praktilised tööd. 
   1. Positiivse tulemuse saavutamiseks peab kursuslane sooritama lõputesti. Lõputest  toimub traditsiooniliste õppevahendite põhjal, mis on koostatud Harno tasemeeksami näidiste järgi. Testi eest on võimalik saada 80 punkti, iga osa annab 20 punkti. Test loetakse sooritatuks, kui testitav on kogunud vähemalt 60% võimalikust punktisummast, kusjuures ühegi osa tulemus ei tohi olla 0 punkti.
   1. Tunnistus väljastatakse, kui kõik lõpetamise tingimused on täidetud.
   1. Tõend väljastatakse, kui kursuslane osales vähemalt 50% ulatuses õppetundides või ei sooritanud lõputesti.

10. Koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, õpi-või töökogemuse kirjeldus:

Koolitust viivad läbi eesti keele õpetaja haridusega pedagoogid.

Eesti keele suhtluskursus (A2)
Krööm OÜ

1. Õppekava nimetus

Eesti keele suhtluskursus A2-keeletasemele

2. Õppekavarühm

Keeleõpe

3. Õpiväljundid

Õppija 

1. saab aru fraasidest ja sageli kasutatavatest sõnadest, mis on vahetult seotud talle oluliste valdkondadega; saab aru lühikeste, lihtsate ja selgelt väljahääldatud ütluste põhisisust;
2. saab aru lühikestest lihtsatest tekstidest; oskab leida informatsiooni lihtsatest igapäevatekstidest, samuti saab aru lühikestest lihtsatest isiklikest kirjadest;
3. saab hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel; oskab vestluses kaasa rääkida, ehkki ei oska veel ise vestlust juhtida;
4. oskab kasutada mitmeid fraase ja lauseid, et kirjeldada oma perekonda ja teisi inimesi, elutingimusi, hariduslikku tagapõhja, praegust või eelmist tööd;
5. oskab teha märkmeid ja koostada väga lihtsat isiklikku kirja;
6. oskab esitada kutset, teha ettepanekut, vabandada ning sellele vastata.

4. Õpingute alustamise tingimused

Õpingu alustamise eelduseks on A1- või A2- taseme õppekava eelnev omandamine. 

5. Õppe kogumaht, sealhulgas auditoorse, praktilise ja iseseisva töö osakaal

Õppe kogumaht on 160 õppetundi, sealhulgas 130 tundi auditoorset ja 30 tundi iseseisvat tööd.

Õppetöö toimub päevases ja/või õhtuses vormis. Õpe toimub vähemalt 2 korda nädalas õpperühmades (kuni 14 inimest) või individuaalselt. Üks akadeemiline tund kestab 45 minutit.

6. Õppe sisu

1. A2-taseme eesti keele kursusel arendatakse nelja osaoskust: kirjutamine, kuulamine, lugemine ja rääkimine.
2. Auditoorses õppes on põhirõhk kõne ja selle mõistmise arendamisel ning grammatika seaduspärasuste selgitamisel. Iseseisvalt jäetakse koju õppida sõnavara, teha grammatikaharjutusi ja kirjalikke loovtöid, võimalusel tuleb ka keelt keelekeskkonnas praktiseerida. 
3. Rääkimisoskuse ning eestikeelse kõne ja kirjaliku teksti mõistmise arendamine toimub järgmistel teemadel.
4. Tervitamine ja hüvastijätt. Tutvumine ja tutvustamine. Isikuandmed, telefoninumbrid, posti- ja meiliaadressid. Dokumendid ja ankeedid. Lihtne info enda, oma pere ja kodu kohta. Rahvus, vanus, päritolu, sünnikoht ja sünniaeg.
5. Haridus ja töö. Elukutsed. Oma töö ja töökoha kirjeldus. Hariduskäik ja töö. CV.
6. Tulevikuplaanid, elukutse valik, õppimisvõimalused. Tööülesanded. Tööpäeva kirjeldus.
7. Teenindus ja teenindusasutused. Lahtiolekuajad, asukohad, teenuste liigid, hinnad ja raha. Sildid ja juhised. Pangas, postkontoris, juuksuris jm.
8. Kodu ja kodukoht. Igapäevaelu. Kodu ümbruse kirjeldus. Perekond, lähedased ja kodune elu. Eluase. Kodu sisustus. Majapidamine. Külaliste kutsumine. Minu päev.
9. Tervis ja heaolu. Arsti vastuvõtuajad. Apteegis. Ravimi infoleht. Enesetunde kirjeldus. Kiirabi kutsumine.
10. Vaba aeg, harrastused ja meelelahutus. Huvid ja hobid. Vaba aja veetmise eelistused. Sport, muusika, raamatud. Kultuuri- ja meelelahutusasutused: asukohad, lahtiolekuajad, piletihinnad jm. Ürituse kirjeldus. Kutse peole jm.
11. Sisseostud ja hinnad. Poed, asukohad, lahtiolekuajad. Kaubad, mõõdud, suurusnumbrid. Ostude kirjeldus. Kauba hinna ja kvaliteedi võrdlus. Sooduspakkumised. Ostude eest tasumine.
12. Söök ja jook. Söögikohtade asukohad, lahtiolekuajad, hinnad. Toitumisharjumused. Laua broneerimine restoranis. Menüüd ja toidu tellimine. Suhtlemine söögilauas. Toiduretseptid.
13. Inimesed ja suhtlemine. Välimus ja iseloom. Inimeste iseloomustamine ja kirjeldamine. Teadete ja sõnumite jätmine.
14. Keskkond, kohad, loodus, ilm. Asukoha kirjeldus. Tee küsimine ja juhatamine. Ilmateade. Maakaart. Loomad, linnud, taimed.
15. Kultuur ja keeled. Kultuurisündmused: toimumiskohad, -ajad, piletihinnad, esinejad. Ürituse kirjeldus. Keeleoskus, keeleõpe, keele praktiseerimine.
16. Reisimine, transport, vaatamisväärsused. Ühistranspordi sõiduplaan. Sõidu algus- ja sihtpunkt. Reis ja selle planeerimine. Tee leidmine ja juhatamine kaardi abil. Toa broneerimine hotellis. Reisipostkaart. 

Kirjutamine: Ankeetide, taotluste, registreerimisvormide täitmine. Info küsimine ametiasutustest. Ümbruse kirjeldus, minevikusündmuste kirjeldus. Postkaardi kirjutamine (õnnitlus- või tänukaart, reisipostkaart). Kutse koostamine. Minu päev. Ametlik ja mitteametlik e-mail, lühiteksti koostamine, arvamuste-argumentide avaldamine.     

Sõnavara: Ülaltoodud kõnearendusteemade sõnavara.

Grammatika: Tähestik; hääldamine ja ortograafia. Lauseehitus. Asesõnad, küsisõnad, arvsõnad, kaassõnad; sidesõnad ja määrsõnad. Omadussõna. Ainsus ja mitmus. Jaatus ja eitus. Ma- ja da-tegevusnimi. Käändsõna käänamine. Tegusõna pööramine olevikus ja lihtminevikus. Käskiv ja tingiv kõneviis. 

Õppemeetodid

Põhiliselt kasutatakse kommunikatiivõppemeetodeid, nagu dialoogid, rollimängud, grupi- ja paaristöö jm, aga ka grammatikaharjutusi baasteadmiste omandamiseks, lugemis-, kuulamis- ja hääldusharjutusi õige häälduse juurutamiseks ning kõne ja kirjaliku teksti mõistmise arendamiseks. Õpitu elluviimiseks tuleb iseseisvalt lahendada praktilisi ülesandeid eestikeelses keskkonnas. 

7. Õppekeskkonna kirjeldus

Koolitus viiakse läbi kursuse tellija õpperuumides. Õppetöö toimub rühmatööks ja ühistegevuseks kohandatud õppekeskkonnas, kus on olemas esitlustehnika, kõik vajalikud vahendid, mööbli ümberpaigutamise võimalus rühmatööks.

Ruumides järgitakse kõiki tehnika kasutamise eeskirju, tuleohutuse nõudeid ja sanitaarnorme. Koolitusruumid vastavad tervisekaitsenõuetele.

8. Õppematerjalide loend

Mangus, Inga; Simmul, Merge. Tere jälle! (vene keele baasil). Kirjatark, 2017.

Pesti, Mall; Ahi, Helve. E nagu Eesti. Eesti keele õpik algajatele A1+A2.TEA, 2000.

Kohanemisprogrammi “Settle on Estonia” eesti keele A2-taseme materjalid

www.keeleklikk.ee

www.harno.ee

www.eki.ee

Sõnaveeb sonaveeb.ee

Eesti keele ja kultuuri kursused https://keeleweb2.ut.ee

Õpetaja loodud õppematerjalid

9. Lõpetamise tingimused ja väljastavad dokumendid

Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid

1. Kursusel osaleja peab osalema vähemalt 75-80% õppetundidest ja sooritama kõik kirjalikud ja suulised testid ning praktilised tööd. 
   1. Positiivse tulemuse saavutamiseks peab kursuslane sooritama lõputesti. Lõputest  toimub traditsiooniliste õppevahendite põhjal, mis on koostatud Harno tasemeeksami näidiste järgi. Testi eest on võimalik saada 80 punkti, iga osa annab 20 punkti. Test loetakse sooritatuks, kui testitav on kogunud vähemalt 60% võimalikust punktisummast, kusjuures ühegi osa tulemus ei tohi olla 0 punkti.
   1. Tunnistus väljastatakse, kui kõik lõpetamise tingimused on täidetud.
   1. Tõend väljastatakse, kui kursuslane osales vähemalt 50% ulatuses õppetundides või ei sooritanud lõputesti.

10. Koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, õpi-või töökogemuse kirjeldus:

Koolitust viivad läbi eesti keele õpetaja haridusega pedagoogid.Veebitunnid

Õppekava nimetus. Eesti keele eksamiks ettevalmistav kursus tasemele B1

Õppekavarühm. Keeleõpe

Õpiväljundid.

• Saab aru olulisemast ja vestleb ettevalmistuseta tuttaval teemal, nagu töö- ja eraelu, teenindamine, vaba aeg, olme, tervis, keskkond, vaatamisväärsused jm.
• Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, soove ja eesmärke ning lühidalt põhjendada-selgitada seisukohti.
• Oskab rääkida ja kirjutada õpitud teemade, sõnavara ja grammatika ulatuses, teha märkmeid loetud või kuuldud teksti kohta.
• Oskab jutustada kuuldud teksti, raamatu ja filmi sisu ja kirjeldada muljeid.
• Mõistab õpitud teemade, sõnavara ja grammatika ulatuses suulisest ja kirjalikust tekstist, annab hinnanguid nähtule ja kogetule.

Õpingute alustamise tingimused

B1-taseme õppeks on vajalik keele valdamine A2-tasemel. Õppijate keeleoskuse tase ja tasemegrupi sobivus määratakse eelnevalt kindlaks vestluse ja tasemetesti abil või läbitud A2 eksami sooritamise tunnistuse alusel. Tasemetestid toimuvad traditsiooniliste õppevahendite põhjal, mis on koostatud Harno tasemeeksami näidiste järgi. Testimistulemuste hindamine toimub analoogselt: testi eest on võimalik saada 80 punkti, iga osa annab 20 punkti. Test loetakse sooritatuks, kui testitav on kogunud vähemalt 60% võimalikust punktisummast, kusjuures ühegi osa tulemus ei tohi olla 0 punkti.

Õppe kogumaht, sealhulgas auditoorse, praktilise ja iseseiva töö osakaal

Maht: 250 õppetundi, sh 200 auditoorset, sellest 120 teoreetilist ja 80 praktilist ning 50 iseseisva töö tundi.

Õppesisu

Õppimine ja õpetamine lähtub kommunikatiivse keeleõppe põhimõtetest ning arendab kõiki osaoskusi ja keelefunktsioone. Kandvaid osaoskus on rääkimine. Järgneb lugemine, kuulamine ja kirjutamine. Kasutatakse paaris- ja rühmatööd, rollimänge. Iga koolitusgrupi jaoks püstitatakse konkreetsed koolituseesmärgid, mis tulenevad grupi keeleoskuse lähtetasemest ning planeeritud ajaressursist. Vastavalt kohandatakse õppematerjali ja -metoodikat, arvestades õppijate vajadusi, vanust, haridus- ja kultuuritausta.

Teemavaldkonnad

Pea- ja alateemad

1. Haridus. Omandatud haridus, selle kirjeldamine. Õppimine, õppimismeetodid ja oma tulemuslikkuse hindamine. Keelekursustele registreerimine. Lemmiktund. Õppimisega seotud probleemid.

• Elukutse, amet ja töö. Elukutsevalik, eeldused, isikuomadused. Ametid ja töökoht, elatise teenimine. Tööpäev ja tööülesanded. 
• Teenindus. Kaupluses vm sisseostude tegemine. Restoranis tellimine, menüü. Makseviisid. Info hankimine avaliku teeninduse kohta. Kuulutus. Pöördumine teenindusettevõttesse. 
• Igapäevaelu, kodu ja kodukoht. Pere ja lähedaste elu kodus, tööl ja koolis. Elamistingimused ja elulaad. Igapäevaelu korraldamine. Kodukoht, lähedal asuvate vaatamisväärsuste kohta info leidmine. Naabrid.
• Enesetunne ja tervis. Oma terviseseisundi kirjeldamine. Haigustunnused. Halb enesetunne, abi küsimine. Puudumise ja põhjuse teatamine.
• Vaba aeg ja meelelahutus. Vaba aja kasutamise viisid ja plaanid. Sündmused. Kontserdil või teatris käimine. Harrastused. Spordialad. Tervisliku eluviisid.
• Sisseostud ja hinnad. Poed, poodide tööaeg, kaubad ja hinnad, ostmine ja maksetingimused.
• Söök ja jook. Söögi- ja joogikohtade asukoht, lahtiolekuajad, stiil, hinnaklass. Toidu ja joogi info. Maitse iseloomustamine. Reklaamist vaja mineva info leidmine.
• Inimeste suhted ühiskonnas. Sõber ja sõpruskond. Kuulumine võrgustikesse, nende tegevus, sündmused. Küllakutse, külaliste võõrustamine. 
• Keskkond, kohad, loodus, ilm. Info hankimine ja jagamine piirkonna ning vaatamisväärsuste kohta. Kliima ja ilm, ilmateade. Tee küsimine ja juhatamine.
• Kultuur ja keeled, keelte õppimine. Eesti kultuur ja kultuurisündmused, teabe leidmine sündmuse ja esinejate kohta, sündmuse kirjeldamine ja hinnangu andmine. Keelekursused ja -praktika. Kursuste info hankimine, telefonikõne koolitusasutusse.
• Reisimine, transport, vaatamisväärsused. Puhkus ja puhkamine. Reisimine ja matkamine, info leidmine reklaamibrošüürist ja kodulehelt. Reisi broneerimine. Reisikava kirjeldamine. Elamustest jutustamine, reisile hinnangu andmine. Transpordivahendid. Pileti ostmine. Reisist loobumine, selle teatamine.

Keeleteadmised

1. Nimisõna  kasutamine lauses:
   kõikide käänete mitmuse moodustamine,
   mitmuse osastava moodustamine,
   sihitise käänded ainsuses ja mitmuses.
2. Tegusõna kasutamine lauses:
   ma- ja da-infinitiivi kasutamine,
   liht, täis- ja enneminevik,
   kesksõna,
   isikuline ja umbisikuline tegumood,,
   lõpetatud ja lõpetamata tegevus,
   tegusõna peavormid ja neist tuletatavad vormid,
   tegusõna põhivormid ja neist tuletatavad vormid,
   ühendtegusõna pööramine,
   verbi käändelised vormid,
   enimkasutatavate tegussõnade võrdlev rektsioon eesti ja vene keeles.
3. Omadussõna kasutamine lauses:
   võrdlusastmed ja käänamine, 
   ühildumine nimisõnaga.
4. Ees- ja tagasõnad
5. Põhi- ja järgarvsõna kasutamine lauses:
   küsimised mitu? ja mitmes?
   arvsõna käänamine koos nimisõnaga. 
6. Lauseõpetus:
   sõnajärg lauses, 
   sidesõnade kasutamine liht- ja liitlauses.

Iseseisev töö

Iseseisev töö on seotud iga tunni teemaga ning kinnistab õpitut. Ülesanded annavad täiendavat infot või kordavad, suunavad jälgima eestikeelset meediat ja kasutama e-õppe keskkondi ning teabevahendeid.

Kursuse lõputest ja tagasiside

Lõputest koosneb neljast osast: kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisülesanne ning rääkimine. Testi maksimaalne tulemus on 80 punkti, iga osa annab 20 punkti.

Õppekeskkonna kirjeldus

Koolitus toimub tunniplaani alusel auditoorse ja iseseiva töö õppena.
Töömeetodid on lühiloeng, frontaalne töö, rühma- ja paaristöö, seminar, arutelu ja iseseisev töö.
Õppetöö toimub kursuse tellija ruumides või Krööm OÜ kodukontoris aadressil Kungla 28/1 büroo. Õppetöö toimub kontaktõppe vormis.
Õppetöö läbiviimiseks on lektoril kasutada arvuti, projektor, kõlarid, printer, tahvel, sobilikud kontoritarbed, internetiühendus.

Õppematerjalide loend

Põhiõpematerjal

1. I. Mangus, M. Simmul (2016). Tere jälle! Eesti keele õpik A1-A2(B1)
2. I. Mangus, M. Simmul (2021) Tere taas! Eesti keele õpik A2-B1(B2)
3. M. Pesti, H. Ahi (2020)  E nagu Eesti. Eesti keele õpik algajatele A1+A2+B1.

Lisaõppematerjal

• A. Siirak, A. Juhkama (2021). Kõnele ja kirjuta õigesti.
• H. Oidekivi (2023). Harjuta eesti keelt teise keelena. Lugemis- kuulamis- ja grammatikaülesanded lastele ja täiskasvanutele.
• M. Kitsnik. (2012) Eesti keel B1, B2. Eesti keele töövihik B1, B2.
• Keelepildid. Kiri-Mari kirjastus (2016) 
• õpetaja koostatud õppematerjalid

Elektrooniline õppematerjal

• Eksami näidismaterjalid Harno kodulehelt
• Eesti-vene, vene-eesti veebisõnastikud.
• Sõnaveeb sonaveeb.ee 
• „Keeleklikk“ ja „Keeletee“ veebimaterjalid
• Eesti keele käsiraamat (eki.ee)

Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid

1. Kursusel osaleja peab osalema vähemalt 75-80% õppetundidest ja sooritama kõik kirjalikud ja suulised testid ning praktilised tööd. 
   1. Positiivse tulemuse saavutamiseks peab kursuslane sooritama lõputesti. Lõputest  toimub traditsiooniliste õppevahendite põhjal, mis on koostatud Harno tasemeeksami näidiste järgi. Testi eest on võimalik saada 80 punkti, iga osa annab 20 punkti. Test loetakse sooritatuks, kui testitav on kogunud vähemalt 60% võimalikust punktisummast, kusjuures ühegi osa tulemus ei tohi olla 0 punkti.
   1. Tunnistus väljastatakse, kui kõik lõpetamise tingimused on täidetud.
   1. Tõend väljastatakse, kui kursuslane osales vähemalt 50% ulatuses õppetundides või ei sooritanud lõputesti.

Koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldus

Koolitust viivad läbi eesti keele õpetaja haridusega pedagoogid.

Õppekava nimetus. Eesti keele eksamiks ettevalmistav kursus tasemele B2

Õppekavarühm. Keeleõpe

Õpiväljundid

• Mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma. 
• Suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga. 
• Oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi.
• Mõistab ajakirjanduslikke tekste, milles esitatakse erinevaid seisukohti ja hoiakuid.
• Oskab kirjutada lühikest esseed, referaate, ametikirju ja aruandeid.

Õpingute alustamise tingimuse

B2-taseme õppeks on vajalik keele valdamine B1-tasemel. Õppijate keeleoskuse tase ja tasemegrupi sobivus määratakse eelnevalt kindlaks vestluse ja tasemetesti abil või läbitud B1-taseme eksami sooritamise tunnistuse alusel. Tasemetestid toimuvad traditsiooniliste õppevahendite põhjal, mis on koostatud Harno tasemeeksami näidiste järgi. Testimistulemuste hindamine toimub analoogselt: testi eest on võimalik saada 80 punkti, iga osa annab 20 punkti. Test loetakse sooritatuks, kui testitav on kogunud vähemalt 60% võimalikust punktisummast, kusjuures ühegi osa tulemus ei tohi olla 0 punkti.

Õppe kogumaht, sealhulgas auditoorse, praktilise ja iseseiva töö osakaal

Maht: 450 õppetundi, sh 200 auditoorset, sellest 100 teoreetilist ja 100 praktilist ning 250 iseseisva töö tundi.

Õppesisu

Õppimine ja õpetamine lähtub kommunikatiivse keeleõppe põhimõtetest ning arendab kõiki osaoskusi ja keelefunktsioone. Kandvaim osaoskus on rääkimine. Järgneb lugemine, kuulamine ja kirjutamine. Kasutatakse paaris- ja rühmatööd, rollimänge. Iga koolitusgrupi jaoks püstitatakse konkreetsed koolituseesmärgid, mis tulenevad grupi keeleoskuse lähtetasemest ning planeeritud ajaressursist. Vastavalt kohandatakse õppematerjali ja -metoodikat, arvestades õppijate vajadusi, vanust, haridus- ja kultuuritausta.

Teemavaldkonnad

Pea- ja alateemad

1. Haridus. Eesti haridussüsteem, ühtluskooli põhimõte; koolivõrk; kooli  ja eriala valik, selleks vajalike dokumentide täitmine. Lapsevanema ja kooli suhtlus, arenguvestlus koolis. 
2. Elukutse, amet ja töö. Amet, elukutse, töövaldkonna kirjeldused; koosolek, probleemolukord, sõnavõtt koosolekul, vaadete esitamine.
3. Teenindus. Teeninduses esinevad suhtlusolukorrad, nt poes, autoteeninduses, polikliinikus, postkontoris jm. Teeninduse kriitika, kaebuse esitamine ja sellele vastamine.
4. Igapäevaelu, kodu ja kodukoht. Elukoht ja elutingimused. Igapäevatoimetused kodus. Tee juhatamine, kaardil geograafilise punkti leidmine. Kodukoha vaatamisväärsuste info leidmine ja tutvustamine. Probleemse situatsiooni kirjeldamine elukohas, lahendusete pakkumine.
5. Enesetunne ja tervis. Tervislikud eluviisid, tervisesport, sportmängu juhendi lugemine. Õnnetusjuhtumi kirjeldamine ja kindlustuse poole pöördumine; arsti poole pöördumine, tervisliku seisundi kirjeldamine.

6. Vaba aeg ja meelelahutus. Huvide, harrastuste kirjeldamine; meelelahutusele, loetud raamatutele, filmidele, kultuuri- ja spordiüritustele hinnangu andmine, väärtuste sõnastamine. Vaba aja ja meelelahutuse maksumus. 
7. Sisseostud ja hinnad. Poed ja kaubad, vajaliku ostuinfo leidmine; reklaami koostamine ja vastuvõtt; eelistuste ja vastumeelsuse väljendamine. Kinnistavarakuulutuse koostamine ja kuulutusele vastamine. 
8. Söök ja jook. Toitumisharjumused, lemmiksöögid ja – joogid; maitseelamuse kirjeldamine. Lauakombed. Retsepti mõistmine. Tootekirjelduste  etikettide lugemine ja vajaliku info leidmine.
9. Inimeste suhted ühiskonnas. Ühiskondlikud suhted era- ja tööelus, ühiskonna hüvede ja pahede kirjeldamine. Laste ja vanemate suhted. Õiguste ja kohustuste või oma vaadete esitamine vestluses või väitluses.
10. Poliitika, aktuaalsed sündmused. Massimeedia, erinevate massiteabevahendite ja infokandjate kaudu info hankimine; päevakajaliste sündmuste jälgimine raadios, teles, podcastis, sisu edasiandmine,  kokkuvõtte tegemine, arvamuse avaldamine. Kommenteerimine ja kommentaari sõnastamine.
11. Majandus- ja õigussuhted. Eesti majandussüsteem ja õiguskord, õigusriigi põhimõtete kirjeldamine. Kodanikuõigustega seotud kirjutiste või probleemartiklite lugemine, selgitamine. Tele või raadio majandusuudiste või majandusanalüüsi saadete jälgimine, vajaliku info leidmine ja järelduste tegemine. Juhtumi kirjeldamine, nt liiklusavarii, ja uurimise jälgimine.
12. Keskkond, kohad, loodus, ilm. Keskkonnakaitse, Eesti looduskaitsealad, nende asukoht, eripärad. Eesti metsade tüübid. Looduses viibimise mõju vaimsele ja füüsilisele heaolule.  Rohelise mõtteviisi jätkusuutlikkus. Ilmateate mõistmine ja koostamine.
13. Kultuur ja keeled, keelte õppimine. Rahvuse ja identiteedi alused, Eesti kui rahvusriigi eripära, eesti keele prevaleerimise vajalikkus. Kultuurisaadete sisu kirjeldamine, arvustamine. Võõrkeelte ja -kultuuride (tundma)õppimise olulisuse, kultuurierinevusete sõnastamine diskussioonis. 
14. Reisimine, transport, vaatamisväärsused. Reisimine Eestis ja välismaal, turismiinfo leidmine ja vajaliku info hankimine telefonivestluses või e-kirjavahetuses. Transpordivahendid, nende valimine sihtkohta jõudmiseks, rentimine ja lepete sõlmimine. Ebaõnnestunud reisi kohta reisibüroole pretensiooni esitamine, juhtumi kirjeldamine.

Keeleteadmised

1. Tegusõna kasutamine lauses:
   infinitiivid,
   olevik ja minevik,
   ühendtegusõnad,
   paronüümid;sihilised tegusõnad,umbisikuline tegumoe olevik ja minevik,
   tegusõnade rektsioone
2. Nimisõna  kasutamine lauses:
   liitsõnad,
   lühike sisseütlev (pähe, suhu-tüüp),
   fraasi muutmine
3. Ase- ja määrsõnade kasutamine lauses
4. Omadussõnade kasutamine lauses:
   eda-adjektiivide muutmine
5. Arvsõna kasutamine lauses:
   ajavahemik
6. Sõnamoodustuse võimalusi:
   liitsõna,
   sõnapesad (sisse-, ette-, üle, läbi- jt),
   nimi- ja omadussõnaliiteid
7. Ees- ja tagasõnad

Iseseisev töö

Iseseisev töö on seotud iga tunni teemaga ning kinnistab õpitut. Ülesanded annavad täiendavat infot või kordavad, suunavad jälgima eestikeelset meediat ja kasutama e-õppe keskkondi ning teabevahendeid.

Kursuse lõputest ja tagasiside

Lõputest koosneb neljast osast: kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisülesanne ning rääkimine. Testi maksimaalne tulemus on 100 punkti, iga osa annab 25 punkti.

Õppekeskkonna kirjeldus

Koolitus toimub tunniplaani alusel auditoorse ja iseseiva töö õppena.
Töömeetodid on lühiloeng, frontaalne töö, rühma- ja paaristöö, seminar, arutelu ja iseseisev töö.
Õppetöö toimub kursuse tellija ruumides või Krööm OÜ kodukontoris aadressil Kungla 28/1 büroo. Õppetöö toimub kontaktõppe vormis.
Õppetöö läbiviimiseks on lektoril kasutada arvuti, projektor, kõlarid, printer, tahvel, sobilikud kontoritarbed, internetiühendus.

Õppematerjalide loend

Põhiõppematerjal

1. I. Mangus, M. Simmul (2021) Tere taas! Eesti keele õpik A2-B1(B2). 
2. M. Kitsnik, L. Kingissepp (2021). „Naljaga pooleks“ I ja II osa.

Lisaõppematerjal

• M. Pesti (2020). K nagu Kihnu. Eesti keele õpik kesktasemele B2.
• A. Siirak, A. Juhkama (2021). Kõnele ja kirjuta õigesti.
• H. Oidekivi (2023). Harjuta eesti keelt teise keelena. Lugemis- kuulamis- ja grammatikaülesanded lastele ja täiskasvanutele.
• M. Kitsnik. (2012) Eesti keel B1, B2. Eesti keele töövihik B1, B2.
• Keelepildid. Kiri-Mari kirjastus (2016) 
• õpetaja koostatud õppematerjalid

Elektrooniline õppematerjal

• Eksami näidismaterjalid Harno kodulehelt
• Eesti-vene, vene-eesti veebisõnastikud.
• Sõnaveeb sonaveeb.ee 
• „Keeletee“ jm veebimaterjalid
• Eesti keele käsiraamat (eki.ee)
• ERRi saated ja arhiivimaterjalid

Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid

1. Kursusel osaleja peab osalema vähemalt 75-80% õppetundidest ja sooritama kõik kirjalikud ja suulised testid ning praktilised tööd. 
   1. Positiivse tulemuse saavutamiseks peab kursuslane sooritama lõputesti. Lõputest  toimub traditsiooniliste õppevahendite põhjal, mis on koostatud Harno tasemeeksami näidiste järgi. Testi eest on võimalik saada 100 punkti, iga osa annab 25 punkti. Test loetakse sooritatuks, kui testitav on kogunud vähemalt 60% võimalikust punktisummast, kusjuures ühegi osa tulemus ei tohi olla 0 punkti.
   1. Tunnistus väljastatakse, kui kõik lõpetamise tingimused on täidetud.
   1. Tõend väljastatakse, kui kursuslane osales vähemalt 50% ulatuses õppetundides või ei sooritanud lõputesti.

Koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldus

Koolitust viivad läbi eesti keele õpetaja haridusega pedagoogid.

Õppekava nimetus. Eesti keele eksamiks ettevalmistav kursus tasemele C1

Õppekavarühm. Keeleõpe

Õpiväljundid

• Mõistab pikki ja keerukaid tekste, tabab ka varjatud tähen­dust.
• Oskab end spontaanselt ja ladusalt mõiste­tavaks teha, väljendeid eriti otsimata. 
• Oskab kasutada keelt paindlikult ja tule­muslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööoludes, valides sobiva koodi.
• Oskab luua selget, loogilist, üksik­asjalikku teksti keerukatel teemadel, kasutades sidus­vahendeid ja sidusust loovaid võtteid.

Õpingute alustamise tingimused

C1-taseme õppeks on vajalik keele valdamine B2-tasemel. Õppijate keeleoskuse tase ja tasemegrupi sobivus määratakse eelnevalt kindlaks vestluse ja tasemetesti abil või läbitud B2-taseme eksami sooritamise tunnistuse alusel. Tasemetestid toimuvad traditsiooniliste õppevahendite põhjal, mis on koostatud Harno tasemeeksami näidiste järgi. Testimistulemuste hindamine toimub analoogselt: testi eest on võimalik saada 100 punkti, iga osa annab 25 punkti. Test loetakse sooritatuks, kui testitav on kogunud vähemalt 60% võimalikust punktisummast, kusjuures ühegi osa tulemus ei tohi olla 0 punkti.

Õppe kogumaht, sealhulgas auditoorse, praktilise ja iseseiva töö osakaal

Maht: 500 õppetundi, millest 300 auditoorset ja 200 iseseisva töö tundi.

Õppesisu

Õppimine ja õpetamine lähtub kommunikatiivse keeleõppe põhimõtetest ning arendab võrdselt kõiki osaoskusi ja keelefunktsioone: rääkimist, lugemist, kuulamist ja kirjutamist. Teemavaldkondadest arendatakse arutelud, probleemülesanded ja väitlusteemad. Kasutatakse paaris- ja rühmatööd, rollimänge, ajurünnakut. Iga koolitusgrupi jaoks püstitatakse konkreetsed koolituseesmärgid, mis tulenevad grupi keeleoskuse lähtetasemest ning planeeritud ajaressursist. Vastavalt kohandatakse õppematerjali ja -metoodikat, arvestades õppijate vajadusi, vanust, haridus- ja kultuuritausta.

Teemavaldkonnad

Pea- ja alateemad

1. Avaliku elu valdkond

Eesti ühiskond ja vaimuelu. Kodukoha, elukoha ja huvirühma elus osalemine ja kaasarääkimine. Enda või lähedase õiguste või kohustuste täitmine; raha ja varaga, kodukoha ja elukoha haldamise ja kaitsega, tervise ja tervishoiuga, turvalisuse, päästeolukordade ja õiguskaitsega, kaubanduse ja teenindusega seotud toimingud ja suhted. 

• Enesetunne ja tervis. Eesti tervishoiusüsteem, selle head ja vead. Tervisekindlustus. Õnnetusjuhtumi kirjeldus. Enesetunde kirjeldus, kaebused. Arsti juures, haiglas, apteegis. Kiirabi kutsumine. Tervislikud eluviisid, nende propageerimine. Vaimne tervis. Rahvameditsiin. Alternatiivravi head ja vead.  
  • Kultuur, keeled ja keeleõpe. Eesti ja päritolumaa kultuuri võrdlus. Oma vaadete edastamine võõrkeelte õppimisele ja teiste kultuuridega tutvumisele. Inimeste erinevad kultuuritaustad. Kultuuriidentiteet ja selle tähtsus ühiskonnas. Info hankimine kultuurisündmuste kohta. Kultuuriürituse kirjeldus. 
  • Teenindus ja kaubandus. Sisseostud ja hinnad. Poed, kaubad, tootjad. Mood ja riided. Kodumasinad ja tehnika. Reklaamid ja juhised. Tarbijakaitse. Info küsimine, kaebuste esitamine. Kultuurihuvi ning sellega tegelemise võimalused.
  • Keskkond, kohad, loodus ja ilm. Info hankimine ja edastamine piirkonna, loodusobjektide, ilmaolude kohta. Keskkonnareostus ja keskkonnakaitse. Prügi ja jäätmekäitlus. Oma kodukoha, selle looduse ja vaatamisväärsuste kirjeldus. Piirkondade geograafia ja kultuurilised iseärasused. Ilmastik, kliima. Aastaaegade kirjeldus. Tee küsimine ja juhatamine. Ilmateade. Kaardid ja infovoldikud.
  • Inimeste suhted ühiskonnas. Sõbrad ja sõpruskond. Suhted perekonnas. Rühmituse või organisatsiooni eesmärgid ja tegevused. Sündmuse kirjeldus. Ühiskonna struktuur ja selle toimimine. Ühiskonna hüved ja pahed. Inimese õigused ja kohustused ühiskonnas. Era- ja töösuhete sõlmimine. Valimised, enda või oma huvirühma vaadete esindamine.
  • Poliitika ja päevakajalised sündmused. Info hankimine päevakajaliste sündmuste kohta. Massimeedia ja uudised. Sotsiaalmeedia. Rahvusvaheline olukord ja riikidevahelised suhted. Riigikaitse. Intervjueerimine ja intervjuu andmine. Päevakajalise sündmuse kirjeldus. Oma poliitiliste vaadete ja seisukohtade tutvustamine ja kaitsmine. Valimistel osalemine.
  • Majandus- ja õigussuhted. Eesti õiguskord. Eesti majandussüsteem ja – elu. Rahaasjad. Riigieelarve. Perekonna eelarve. Eesti kodanike õigused ja kohustused. Politsei ja kohtusüsteem. Turvalisus, võitlus kuritegevuse vastu. Juhtumi  kirjeldus, nt varguse või avarii ohvriks sattumine. Pöördumine õiguskaitseorganitesse. Seletuskiri.
• Isikliku elu valdkond

Pere- vm lähisuhted ja isiklikku laadi toimingud. Lävimine kaaskondsetega. Hobidega tegelemine; oma infovajaduse, ajaviitevõimaluste ja kultuurihuvide rahuldamine (televisioon, raadio jm ajakirjandus, võrguteavikud, teater, kino, kultuuriüritused, raamatud) ning kõige sellega kaasnev eestikeelne tunnetus ja vaba suhtlus. 

• Kinnisvara ostmine. Pangalaen. Korteriühistu. Majapidamine. Perekond, lähedased ja kodune elu. Koolielu ja tööelu. Eluase. Elamistingimused. Teenusepakkujatega suhtlemine. Probleemide lahendamine, kaebuste esitamine. Külaliste kutsumine. Viisakusvestlus. 
• Minu päev.  Vaba aeg ja meelelahutus. Vaba aja veetmise viisid, võimalused ja plaanid. Meelelahutuslikud, kultuurilised ja tervislikud harrastused. Enda eelistuste väljendamine ja põhjendamine, nende propageerimine. Aktiivne ja passiivne puhkus. Sündmuste, muljete kirjeldus. Reisimine, transport, vaatamisväärsused. 
• Reisieelistused. Ühistransport ja liiklus. Piiriülene reisimine, piirivalve, toll. Kohtade, piirkondade, huvipunktide kirjeldamine. Reisielamuse kirjeldus. Kaebuste esitamine halva teenuse korral reisil. Raamatu, filmi, teatrietenduse arvustamine.
• Töövaldkond

Töösoov, töötaja õigustest ja kohustustest tulenevaid toimingud ja suhted, nt töövõimaluste otsimine, töö hankimine, töise info valdamine, tööasjade ajamine. Telefonis ja silmast silma suhtlemine, dokumentide ja kirjade koostamine, koosolekutel ja läbirääkimistel suhtlemine, lähetuses viibimine, võõrustamise olukorrad.

• Elukutse, amet ja töö. Elukutsevalik ja sobivus. Karjääri planeerimine. Enda ja teiste töö ja ameti kirjeldus ja propageerimine. Minu tööpäev. Tööülesanded. Töökoosolek, läbirääkimised. Tööpakkumised. Tööintervjuu. Probleemide lahendamine tööl. Tööstress ja läbipõlemine. Elus tehtud kärjääri- ja õppimisvalikute põhjendamine. Karjääri planeerimine. Eraettevõtlus. Suhtlemine ametiasutustega.
• Haridusvaldkond

Igasugune õppekontekst, kus eesmärgiks on omandada kindlapiirilisi teadmisi või oskusi. Formaalne haridus: haridusasutused(ametikool, tehnikum, kõrgkool, keeltekool vm) või kursused, mida korraldavad omavalitsus, ettevõtjad jne (ühistu pidamise kursused, alternatiivspordi- või nn ellujäämiskursused, maalilaagrid vm). Õppimise vormid: kaugõpe, e-õpe. 

• Õppimisvõimalused. Eesti haridussüsteem, selle head ja vead. Õpetamise viisid. Kooli valik lapsele. Elukestev õpe. Kutseõpe. Kõrgharidus. Õpitavad erialad.

Kirjutamisteemad

Ümbruse kirjeldus, minevikusündmuste kirjeldus. Elulookirjeldus: töökogemus, hariduskäik. Tööpäeva kirjeldus.  Aruande ja ettekande koostamine. CV ja motivatsioonikiri. Ametlik ja mitteametlik kiri. Kirjavahetus tööl. Info küsimine ametiasutustest. Juhtumi kirjeldamine. Kaebuse koostamine. Kaitsekõne koostamine. Sotsiaalmeedia postitus.Blogipostitus ürituse külastamise kohta. Teatrietenduse, filmi, näituse arvustus. Kokkuvõte loetud artiklist. Arvamusartikkel. Lühikirjandid ja ümberjutustused. Kõne. Tootetutvustus. Reklaamtekstid. Müügipakkumine. Uudis. Pressiteade. 

Keeleteadmised

1. Lausestruktuur ja sõnajärjekord.
   Põhi- ja kõrvallausete ühendamine.
   Lauseliikmed ja nendevahelised rektsioonid (aluse, öeldis, öeldistäide ja määrus).
   Eitavad ja küsivad laused ning nende sõnajärjekord.
   Pöördelised ja käändelised verbivormid ning nende kasutamine.
   
2. Käänamine ja pööramine.
   Käänded ja pöörded.

Mitmuse osastava lühike vorm.

Omadussõna võrdlemine.

Pöördsõna minevik, sh enneminevik.

Käänd- ja pöördvormide veakriitilised juhud.

• Kõneviisid ja modaalsus.

Kõneviisid (kindel, tingiv, käskiv, kaudne). 
Võimalikkust väljendavad verbid (saama, võima, pidama jne).

Käsud, soovid, soovitused ning nende väljendamine.

Erinevate kõneviiside (kindel, kaudne, tingiv jne) kasutamine.

Tingimislause konstruktsioonid.
Tuleviku ja oleviku tingimuslause kombinatsioonid.

• Kaudne kõneviis ja rõhutamine.
  Kaudse kõneviisi kasutamine teiste isikute tsitaatide või arvamuste edasiandmiseks.
  Erinevad viisid rõhuasetuseks (nt refleksiivpronomeneid, omastava käände kasutamine jne).
• Sidesõnad, siduvad sõnad ja sidusväljendid.

Liht- ja liitlause. Kirjavahemärgid liht- ja liitlausetes.
Otsekõne ja selle kirjavahemärgid.
Üleminekusõnade ja sidusväljendite kasutamine (esiteks, lisaks, seega jne).
Siduslause moodustamine ja sidusväljendite õige paigutus.

• Grammatikavigade vältimine.
  Üldised grammatilised reeglid ja nüansid (nt suure ja väikese algustähe kasutamine, koma paigutus, erandlik õigekirjutus jne).

Käändevigade vältimine.
Õigete pöörete ja ajavormide kasutamine.

Iseseisev töö

Iseseisev töö on seotud iga tunni teemaga ning kinnistab õpitut. Ülesanded annavad täiendavat infot või kordavad, suunavad lugema eesti kirjandusklassikat, ajaloo ja kultuurikäsitlusi, jälgima eestikeelset meediat ja kasutama e-õppe keskkondi ning teabevahendeid.

Kursuse lõputest ja tagasiside

Lõputest koosneb neljast osast: kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisülesandest ning rääkimisest. Testi maksimaalne tulemus on 100 punkti, iga osa annab 25 punkti.

Õppekeskkonna kirjeldus

Koolitus toimub tunniplaani alusel auditoorse ja iseseisva töö õppena.
Töömeetodid on lühiloeng, lähilugemine, frontaalne töö, rühma- ja paaristöö, seminar, arutelu ja iseseisev töö.
Õppetöö toimub kursuse tellija ruumides või Krööm OÜ kodukontoris aadressil Kungla 28/1 büroo. Õppetöö toimub kontaktõppe vormis.
Õppetöö läbiviimiseks on lektoril kasutada arvuti, projektor, kõlarid, printer, tahvel, sobilikud kontoritarbed, internetiühendus.

Õppematerjalide loend

Põhiõppematerjal

1. M. Pesti (2020). K nagu Kihnu. Eesti keele õpik kesktasemele B2.

Lisaõppematerjal

• A. Siirak, A. Juhkama (2021). Kõnele ja kirjuta õigesti.
• H. Oidekivi (2023). Harjuta eesti keelt teise keelena. Lugemis- kuulamis- ja grammatikaülesanded lastele ja täiskasvanutele.
• A. Siirak, A. Juhkama (2020). Süvenda ja täienda eesti keele oskust.
• M. Sooneste (2005). Eesti keele harjutusvara kesk- ja kõrgtasemele. 
• K. Juurvee (2011). Eesti keele C1-taseme eksam. 
• M. Sooneste (2007). Eesti keele õpik: vene õppekeelega gümnaasium. Kesk- ja kõrgtase. 
• M. Kitsnik (2013). Praktiline eesti keel teise keelena B2, C1. 
• R. Pool (2019). Eesti keele sihitise ja rektsiooni harjutusi. 

Elektrooniline õppematerjal

1. Eksami näidismaterjalid Harno kodulehelt
2. Sõnaveeb sonaveeb.ee 
3. Eesti keele käsiraamat (eki.ee)
4. Uudisteportaalid, meediaväljaanded
5. ERRi saated ja arhiivimaterjalid

Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid

1. Kursusel osaleja peab osalema vähemalt 75-80% õppetundidest ja sooritama kõik kirjalikud ja suulised testid ning praktilised tööd. 
   1. Positiivse tulemuse saavutamiseks peab kursuslane sooritama lõputesti. Lõputest  toimub traditsiooniliste õppevahendite põhjal, mis on koostatud Harno tasemeeksami näidiste järgi. Testi eest on võimalik saada 100 punkti, iga osa annab 25 punkti. Test loetakse sooritatuks, kui testitav on kogunud vähemalt 60% võimalikust punktisummast, kusjuures ühegi osa tulemus ei tohi olla 0 punkti.
   1. Tunnistus väljastatakse, kui kõik lõpetamise tingimused on täidetud.
   1. Tõend väljastatakse, kui kursuslane osales vähemalt 50% ulatuses õppetundides või ei sooritanud lõputesti.

Koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldus

Koolitust viivad läbi eesti keele õpetaja haridusega pedagoogid.